Sunday, August 17, 2014

U10mila e. esimene kohtumine Soome klubiga ..

Seekord õnnestus mul juulikuus ootamatult saada kiri ühelt Soome klubi treenerilt kes otsis oma klubisse asendusjooksjaid, sest mitmed teised olid paraku vigastada saanud viimasel ajal. Alguse sai see otsing muidugi kui treener Ossi Autio oli uurinud naaberklubi eestlaselt (Sander Vaher) häid noorteklubisid mille peale oli ta soovitanud Ok Westi, kust edasi juba minu ja Veikoga kontakti saadi. Niisiis olin koheselt tegema koostööd Soome klubiga Hyvinkään Rasti, et esindada neid Rootsis toimuval ülemaailma populaarsel 10mila noortevõistlusel.

Puhkus tuleb vaid kasuks

Niisiis alustasime Veikoga ühel kuumal suvepäeval reisi Tallinna D terminalist, et sõita esmalt Helsingisse, kus meid 2 punastes nokatsites treenerit ootavad, mille järel alustame sõitu Soome klubi kodulinna - Hyvinkään'i. Niisiis teel kodulinna oli võimalus saada lähemalt tuttavaks treeneritega ning rääkida ka neile lähemalt kes me sellised oleme. Tagantjärgi võib öelda et soomlased on väga-väga jutukad, aga samas see oli ka hea arendamaks oma inglise keelt. Kohtumise alguses me väga palju soome keelt ei osanud kuid ajapikku tekkis teatud arusaam ja oskasime luua juba seoseid mõningate sõnade vahel.




Ossi ja loto
Kuna meie saabumine linna oli nii suur sündmus otsustas Ossi ajada kokku peaaegu terve tiimi et meid neile tutvustada ja hiljem ühiselt lõunat süüa McDonalds'is (edaspidi Mäkis). Niisiis vihma ning soomlaste saatel meile linna tutvustati, et täita aega bussi väljumiseni. Eks nagu alati oli ka seekord alguses pisut raske võõras keskkonnas soomlastega juttu teha ja nii peamiselt oma maa elanikega suheldi. Bussini aega viites jalutasime ka juhuslikult mööda bingo loto seinast, kus treener kõiki kinni pidas ja ühe numbri öelda palus - Eks näis kas oli õnne ..


HD12 teatevõistlus
Ehkki olen osalenud ka varem välismaal suurvõistlustel jättis taaskord noorte tiomila koos rahvavõistlusega väga ägeda mulje. Enamasti oli kõigil klubidel uhked suured telgid ning lipud väljas. Peale pikka rasket reisi Tallinn-Helsinki-Hyvinkää-Turku-Stockholm-Öxabäck tegime esimese ühistrenni - seda küll lihtsalt lõdvestava mööda suuremaid teid, mitte metsas ja kaardiga. Ning nii me õhtu jooksul nautisime suurvõistluse melu, kiiresti lahenevaid vetsu järjekordi ning kõige pisemate jooksjate võistlust. Mis minu jaoks pisut shokeeriv oli, et Rootsis, Soomes, Norras, Taanis on niipalju väikseid orienteerujaid HD12 klassis (osa oli isegi 8-10 aastased) ja eriti veel kus lapsed saavad täiesti iseseisvalt ja päris keerulisel maastikul hakkama e. käib täiesti NENDE võistlus.


Edasi järgnes juba ettevalmistus meie võistluseks kuhu olime tulnud. Kindlasti nii mitmedki lugejad ei tea mis on tiomila (10mila) või mida kujutab endast ette NOORTE 10mila. Väliselt on see nagu ka täiskasvanutel toimuv 10 vahetusega öine teatevõistlus, aga 5. vahetust jooksevad korraga 3 noort ning 6. vahetus läheb metsa alles peale 3 noort. Teine erinevus on et kui tõeline 10mila stardib hilisõhtul siis HD18 (klass kus saavad joosta poisid ja tüdrukud kes on sündinud hiljem kui 1996) stardib hoopis kell 3 varahommikul. Seega esimesed 3 vahetust on pimedas ning 4. vahetus on kerges päiksetõusus .. kuid seda vaid ideaalis :)


Eestlaste kanda jäid seekord 2 viimast vahetust e. mulle anti 9. vahetus ning Veikole 10. vahetus. Terve õhtu vältel häälestasin ennast täpselt 9. vahetuse jaoks, et saan umbes kella 8-9 paiku anda maksimumi 3,6 kilomeetrisel rajal. Kuna sellisele suurvõistlusele ei satu tihti siis otsustasin üles ärgata teatevõistluse stardiks kuid enne seda mõned tunnid magada. Mõned tunnid hiljem äratust kuuldes ning riidesse pannes et minna vaatama kohtasin telgist väljudes treenerit (Ossi), kes tuli teatama kurba uudist et meie tiimi 4. vahetus (Sakari kes ise on rohkem taimetoiduline) on saanud Mäkkide külastamisest toidumürgituse. See tähendas et me vahetame vahetused omavahel ära ning ma jooksen 9. vahetuse asemel hoopis 4. vahetust, mis mulle nii meelepärane polnud, sest pikkuse tõttu tõotas tulla võitjatele suurem kaotus kuid kogemustepagasile oli see kindlasti pigem parem. 


Enam polnud mõtet minna magama ning ootasin lihtsalt oma korda metsa minekuks, testides veel lampi et oleks jooksu ajal mugav. Kusjuures kaasaelamine oma tiimidele on tehtud päris kompaktseks kaasates tänapäeva tehnoloogia võimalused - TV ja GPS jälgimine TOP tiimidel. Paraku meie esimene vahetus ei pürginud TOP tiimide hulka ning tuli välja vist viimasena peale ülisuurte vigade tegemist. Ehkki enam polnud võimalik joosta koos teiste tugevate orienteerujatega ning tunnetada tõelist Rootsi taset oli tegu siiski väga kvaliteetse võistluskogemusega.

TV-jälgimine

---------------

Hilisem rajaanalüüs tekib siia koos kaardiga

--------------

Rada polnud kergete killast aga kindlasti polnud ta ka väga raske, aga minu jaoks siiski üsna hea kogemus. Terve raja peale suutsin kokku teha umbes 13 minutit vigu, kaotades oma vahetuse võitjale 19 minutit (see tähendas mulle 45. kohta oma vahetuses). Peale Veiko viimase vahetuse ponnistusi tulime Hyvinkään Rasti tiimiga 40. kohale (aeg 7 tundi) kaotades võitjatele 2 tunniga.  TULEMUS

Nüüd aga oli lõpuks aeg magama minna sest mõne tunni pärast ootas ees juba u10milale järgnev rahvavõistlus kust kavatsesime kahel järjestikusel päeval osa võtta, et väärtustada selle reisi kaugust. Rahvavõistlusest väga palju juttu ei tee, sest oli nagu ikka tavaline külavõistlus ehkki metsas oli rohkem rahvast ning rohkem eksitavaid punkte. Lühirajal õnnestus külge saada ka GPS träkker mida saab vaadata SIIT. Pisut shokeeriv oli finishisse jõudes avastada tulemuste tabelist, et peale igasugust jõupingutust kaotan ma endiselt võitjale 12 minutiga seejuures võitja aeg oli 22 minutit. Ka tavarajal sain võitja käest kõvasti lüüa ajaliselt kuid lõpuosa rajast õnnestus joosta koos suvalise rootslasega ning tunnetada kohalikku kiirust.

-------------------

Kaardid lühirajast ja tavarajast tulevad hiljem ..

-------------------

Sanni ja Ronja
Kokkuvõtvalt võib öelda et õnnestus tutvuda väga ägedate Soome noortega, mis oli ka osa reisi eesmärgiks. Nagu ikka ütleb Eesti vanasõna: "Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama.." Nii ka soomlaste puhul sai lõpupoole peetud pikki vestlusi ning tutvustatud nii Soome kui Eesti kultuuri. Eesti kultuuri lemmikuks osutusid Tujurikkuja sketsid, mida neile osaliselt tõlkida üritasime. Tulemuste poole pealt jäid sooritused üsna tagasihoidlikuks, vähemalt eestlastel (HyRa naisliikmel Sanni'l õnnestus lühirajal võita oma D16 vanuseklass).




Kuid mõlemad eesmärgid said täidetud - sotsiaalne pool ning võistluskogemus Rootsi maastikul.







Kiitos Hyvinkään Rastin joukkue! 
Nähdään pian!


No comments:

Post a Comment